Tõsi on see, et parim lumi jääb ikka detsember kuni märtsi algus, kus on seda pehmet kõige rohkem, aga ilmadega võib alt minna. Nüüd oli tuult ja päikest kõigil kordadel, sõita sai niiet kõhulihased valutasid, õhtuti tundisd end laibana.
Esimene päev Pallasel harjusime tuulega, õppisime lohega üles mäkke sõitma ja mäest alla hüppama, kõik oli võõras ja suisa mõistuse vastane, et tuul suudab puhuda kolmest suunast korraga.
Teine päev andis julgust, sõit ümber ja üle mägede, lohed lasti puuotsa ja samuti hüpati üle kuuskede. Rapsimist oli kõvasti. Peale lõunat sõitsime teise ahelikku, kus lohe vedas üles mäkke ja mäest sõites pehmes lumes alla. Hea tunne on mäeotsast vaadata, kuidas õhtuks on endapoolt kõik lumi triibuliseks sõidetud.
Kolmas päev möödus Pallasel, triibutasime siin ja seal, osa seltskonnast otsustas ühte koda külastada, kus väikene peatus teha vorsti grillimiseks. Mina keerasin poolelt teelt tagasi ja tulin küngaste vahele hullama.
Neljandal päeval vedas Priit meid hoopis teise kanti- Aakenustunturi Kittilä pool. Matk algas alt parklast mööda matkarada üles ca 3km. Keegi vist peale Priidu täpselt ei teadnud, kuhu minek ja kohati käis mõte peast, et krt tüngapäev. Peale tundi liikumist nägime mäetippu ja platood, hetkega kadus äng ning kõik asusid kribinalkrabinal lohesid kokku panema. See oligi parim sõidupäev, mänguhoov oli niii suur ja mitmekesine, et igav ei saanudki hakata. ..ja vaated, mis avanesid! Õhtuks saime alguspunkti tagasi, pakkisime lohed ja algas allasõit mööda matkarada parkl poole. Kui hea oli autost üks külm õlu võtta.
Viies päev sadas, nähtavus oli kehva, otsustasime mäele minna. Andsime pargis kuuma ja otsisime pehmet lund, kuid ei midagist. Poolkõva mäepäev.
Kuues päev Pallasel.
Seitsmes päev oli ka aga kohe ei tulegi meelde, milliste päevade vahel see oli :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar