Nagu pealkirjast, siis selle aasta alpide reis on seljataga. Kohaks sai valitud nagu eelmisel kahel aastal Zillertali org, kus on sõita veel avastamata kohti, kuid järgmisel aastal valiks siiski juba midagi muud. Suur pluss ühes kohas mitmel aastal käija ongi keskuste ja ümbruskonna tundmine, mis annab võimaluse ilma kaardita sõita ja vastavalt ilmale valida parim päev.
Lund jagus, kuigi lumekaart näitas Mayrhofenisse kesiselt.
Orust niipalju: Mayrhofenit loetakse põhikeskuseks, kuigi selle ümbruses asuvad teised mäekeskused on kindlasti paremad ja tunduvalt huvitavamad kohad just "offpiste" sõitmiseks. Enda vaieldamatuks lemmikuks on Eggalm ja Hintertux, kus kunagi igav ei hakka ja leaib sõitmiseks kohti, kuhu naljalt paljud ei roni. Samuti üllatas sel aastal Zillertal arena, kust leidsime metsade vahelt nö. tulevase suusa nõlva, mis on veel raiejärgus...pakun et kolme aasta pärast tuleb sinna tõstuk. Hetkel oli seal niiiiiiipalju lund ja mõnusat maastikku, et ühe triibu tõmbamine võttis aega ca. 15 minutit.
Päevadest: Esimesed kaks päeva sadas lakkamatult värsket lund ja sõita võis igalpool, niiet oma või sõbra triipu ei puutu. Järgmised päevad näitas päikest, kuigi lumi polnud enam niivõrd õhuline kui esimestel päevadel. Kohati kiskus sõiduajal lumi üle põlve ja nähtavus oli piiratud, kuid see tunne on ülim. Hintertuxil sai käidud kolmel päeval sõites läbi teiste mäekeskuste. Esiesel päeval olime Arturiga tipus(3250) kahekesi, sest nähtavus oli null ja lumi kotini, samas sõit alla oli omaette katsumus kuna kõik oli täiesti valge ja meeled petetud- tunne on selline nagu oleksid täiesti joobes ja keegi aitaks laua peale ja ütleks et nüüd sõida mäest alla. Süda on paha, kiiruse tunnetus puudub, samuti ka tasakaal. Metsade vahel leidsime mõnusaid kohti, kus talumehed suviti kitsi karjatavad, ülivinged kelgurajad ja homerunid, mis liigse lumetõttu olid hoolduseta, aga samas paari suusajäljega, mida möda alla tuhiseda. Ükspäev, kus keskused olid suletud hüppasime Mayrhofeni kodurajalt (nr.16) üle turva piirdeaia ja kihutasime suvalisest nõlvast alla küla poole, samas aimu polnud kuhu välja jõuame, peale tunniaajast laskumist üle jõgede ja läbi metsa alla Finkenberbahni alla. Siia on veel niipalju kirjutada, kuid pole mõtet kui sind seal polnud puudub sul ettekujutus!
 |
| Kusagil |
 |
| Arena mets |
 |
| Ramsau/Hippach |
 |
| Afterski |
 |
| Kusagil mäel |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar