Hehee..

Juba talvesid on meid kummitanud mõte, et kui peaks tulema õige prognoos, siis on minek.. Nii pakkisime laupäeva pärastlõunal lohed Illuka Volvosse käisime poes ja teekond viis Virtsu sadamasse. Kuna tuuleprognoos oli ülimalt soodne, siis pikka mõtlemist polnud, sest täpselt ei teadnud, kuhu jõuab. Peale kolme start tähendas kärmet tegutsemist. Õnneks käib päike juba kõrgemalt, seega ohtu pimeda kätte jääda me ei kartnud.
Pigem kummitas mõttes Taimi Paljak, kes lubas lumetormi Gotlandi poolt ja nii kujutasingi ette, et kusagil Väinamere keskosas jääme tuisu kätte. Kõik käis nii äkki ja võib kinnitada, et olen sellist olukorda vaid ühe korra varem kogenud. Lumepimedus- selline tunne, kui kõik on valge ja nähtavus maksimum loheni, kõik on niii valge, et suunataju, kiirusetaju ei tunneta, kohati tundub, et kaugemal sõitjad mehed on üldse 10m. sinust kõrgemalt, kuklas on peavalu ja üldse selline imelik tunne, mõnel tuleb okse isu,. Õnneks nii 40 minutit täiesti tundmatuses sõites tuli lõpuks Sääre tirp vastu, seega vedas meil!
Kilometraaz 52km ja teekond ajaliselt tiba üle kahe tunni. Pakkisime asjad ja istusime põõsavarjus. Tuli säga onupoeg, kes meid peale korjas ja enda juurde viis, valmis oli koralik õhtusöök, soe saun ja muidugi kerge rumm. Kõik oli nii hea, et kohe pidi ka kohaliku ööeluga tutvuma minema..läks nagu alati :)

Hommikul keegi ei tormanud, sest teadsime, et puhub, kui palju? siis öeldi PALJU. Ööga tuli ka korralik ports lund maha, seega sel päeval oli vastuidiselt eelmisele palju pehmem kukkuda. Laupäeval tuli minu kontole neli kukkumist- üks neist rängim, otse hoopealt näoli niiet lõug verine, hambad tundetud, õnneks prillid täitsid oma rolli ja pääsesin sinistest silmades ja võibolla ninaluu murrust, mats oli kõva. Hiljem lisandus põrutada saanud ranne, sinised põlved jms.. kõik oli nii hea, et valu oli viimane asi, mis korda läks.

Pühapeäv kulgesime Heltermaalt allapoole tagasi, sõtsime laiult laiule, võtsime päikest ja sõnaotsesesmõttes chillisime, sest nõlv on nii lai, et kui tuleb isu keerata võib mitukümmend km ringi sõita. Tingimused olid ideaalilähedased, sest tuulesuund otse Põhi ja ca. 10m/s, st. et võis vabalt liuelda. Kokku lasime allatuult umbkaudu 5h. Sellist reisi naljalt enam järele ei tee. Ahjaa, minge talvel Hiiumaale, täiesti erinev aga omamoodi võluv.

For winters we have an idea, when wind forecast allows, then we DO IT! Like last weekend, Saturday windguru predicted wind from South an Sunday from North, it was perfect. No big arguing  and packed all our (5 pers. ) stuff in one car to drive in the nearest port. We pumped our kites and ride for 52 km's downwind to Hiiumaa. On our way there was big snowstorm and zero sight, then that was like new experience for everyone. Actually we didn't have also any navigation systems except iphone :) It helped, but no big use. Wind direction was perfect and we knew that somewhere behind the storm must be the island. So there it was. When we arrived, waited Säga's cousin, he picked us up and drove to the store, to buy some licker. We ate, drink had a sauna, later went for night club what was very good- i recommend!

In the morning we woke not so early and start our back way to home. Säga's cousin drove us to the port...we pumped our kites.etc.. Snow was better like perfect, wind was also good, and that downwind was enjoyable. Journey was 80 km. long and trough Hiiumaa and Virtsu port, there was a lot of little interesting islands with their special nature and snow walls. Yeah, it was the best snowkite trip in my life.