Algas eelmise pühapäevaga, kui väiksel lombil läks kaduma paat koos viie inimesega, läbi viidi suur pääste operatsioon, mis otsest tulemust ei andnud, ning uppujate enda asi oli end päästa. Inimesed ujusid 4,5km ise kaldale. Kuna puudusid vestid, siis kasutati päästevahenditena aere. Väga huvitav kogemus neile endile.
Minu töönädal algas kell 7.00 Tammel Oru talu hoovis, kus pumpasin lohe ja sõitsin kaks korda alla tuult, et üles leida paat. Esmaspäevane otsing otsest tulemust ei andnud, seega tuli sõita Viljanidsse võtta paat ja peale lõunat tagasi Võrtsule. Kaardistasin oletatava asukoha ning uus katse võis alata. Kuna tuul oli järele andnud, siis sai paadiga järvele ja mööda kaldaäärt sõita. Pilliroo tihedus on seal kandis üks suuremaid, seega oli paadist vähe abi ja umbes kilomeetrine osa tuli läbi kammida jalgsi rinnuni vees patrullides. Samuti ei andnud see mingisugust tulemust. Algselt oli plaan jääda ööseks paigale ja hommikul varavalges uuesti otsinguid jätkata. Kuna öösel ja hommikul oli kõva sadu, siis kell 10 avanes alles võimalus uuesti katsetada.
Terve kaldaäär sai binnokliga läbi vaadatud ja keskpäeva paiku leidsime kaduma läinud joogipudeli. See andis märgi, et kadunud padi asukoht võib olla veidi põhja pool. Tuul tõusis nagu Windguru lubas ja hakkas marutama. Seega ei jäänudki muud üle, kui minna ja uuesti lohega proovida. Samas läks ilm nii käest ja laine kasvas, et lohegagi polnud enam miskit teha. Võtsin auto ja jagasin kohalikes asulates teadete viitadele kuulutusi kadunud asjadest. Õhtu saabudes leidsin end uuesti Tammelt ja ootasin tuule vaibumist, kuid tulutult. Puhus üle 10m/s tugevusega tuul kella 10ni välja, seega jäid teisipäevased otsingud ka tulemuseta.
Kolmapäevaks lubas samuti tuult ja kuna hommikul olin Viljandis, siis sai jätkata otsinguid alles peale kella kuute õhtul. Tuul vaibus ja nii läksimegi uuesti paadiga üritama. Poolteist sundi otsinguid kandsid vilja ja leidsime paadi ilma ühegi kriimuta.
Kõik oletused pidasid põhja! Kes ei leia, see ka ei otsi.
Nädalalõpuks plaanid puudusid ja nii ka kuidagi tuli ekspormt mõttena pakkida kott ja võtta kanlasse laud. Teekond jätkus kihnu. Merel puhus kuni 16m/s tuul, mis kõigutas ja leotas korralikult praami. Kohalejõudes oli juba tuul nii kõva, et polnudki isu sõita. Seega viskasin puud ahju ja vedelesin Villemi suvilas saunas. Õhtune programm läks edasi küla Jaanipeol, kus põletati paat ja tantsiti kohalike rütmide järgi (Virve). Üks ägedamaid Jaanipäevasid üldse elus. Lahedad inimesed, suitsu ahvenad ja 100% kultuuriüritus.
Hommikul oli köögis kiprite koosoleks ja otsustati veidi ka surfata. Sõita saigi vast 20 min. ringis, kui tuul hakkas langema. Enam polnud miskit, kui pakkida asjad ja uuetsi laevale sammuma hakata. Kes pole käind, see ka ei tea, millest jutt!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar