Ilmataat pidas vastu ja tegi hea ilma kaheks päevaks, laupäeval soe ca. +10C kanti ja päikene, pühapäev veidikene jahedam pilvine, kuid sademeteta.
Sel korral viis matk mind Raplamaa metsadesse ja kokku Zombi matkajatega. Zombidega se's mõttes, et need on seltskond inimesi, kellele meeldib samuti matkamas käija suurte kottide ja kogu eluks vajaliku tavaariga. Leidsin nad sügisel RMK lehelt, kus viidati Zombitripperite lehele, kui osad neist läbisid Eesti kõige pikemat matkateed. Väga muhedad ja soojad inimesed, kellega lähen teinekordki!
Startisin laupäeval peale lõunat Viljandist rongiga Lelle, sealt algas astumineLalli poole. Lallist 5km. pikkune lõik Palukülla. See osa kulges mööda autoteed, mis on osaliselt asfalteeritud, kuid lühikene jupp sellest. Paluküla spordikeskuse suusaradadelt keeras tee metsade vahele ja orientiiriks sai, eelpool mainitud Zombide jäljed, mida porise teepealt aegajalt lugesin. Paaris kohas jäi küsimus üles, et kuhu nüüd, sest heinalt oli raske jälgi lugeda. Mööda matkarada astudes jõudisn varsti Loosalu rappa, kus on tõeline laudtee, Soomaa omad on nii ära hellitanud, et ei osanud ettegi enam kujutada, kus paljad plangud vedelevad turbasamblal, mida mööda on ülimalt kihvt kõndida. Varsti tegin tutvust ka Zombidega, kes eespool kulgesid ja osad neist puhkepausil aega veetsid. Saime tuttavaks ja panime edasi mööda Loosalu raba järve äärt telkimispaiga poole. Loosalu raba on eriliselt huvitava maastiku ja endapikksute mändidega ja nüüd hiljem googeldades leidsin, et järv on samuti veel kalarikas ja võib juhtuda, et sinna teinekord minnes õng kaasa võtta. Telkimispaigas pakiti kotid lahti, telgid kokku, kiire söök, lõkkäärne jõmin ja magama.
Järgmine päev algas lõunapaiku, kus võeti siht otse läbi metsade, mis tegigi selle päeva eriti ägedaks, saime nii paksu padrikut, veesist liinialust, poolmärga raba, kuiva heinamaad, kuppelmaastikku ja siledat asfalti. Varem polnud ma omajalaga käinud turbaväljadel, nägin oma silmaga ja kujutasin ette mismoodi see turvas võiks kilekottidesse saada.
Tagasi Viljandisse jõudsin 21.30 rongiga Keavalt, seega oli päev üsna pikk, jalad väsinud ja kõik muu hea mis matka juurde kuulub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar