Ruhnu saar

Aasta algusest peale on jälitanud mõte minna Ruhnu saarele. 18 aastat tagasi sai seal korraks käidud st. päevasel ekskursioonil. Kuna saar ise asub Pärnust 98 km. ja Munalaiust ca 60km, siis ei ole sinna tee väga lihtne ette võtta.

Soodsa tuulega võib vabalt Kihnu surfates minna või lühikese laevasõiduga pärale jõuda. Ruhnu aga käib laev 3 korda nädalas, sellist varianti ei ole, et hommikul minna ja õhtul tulla.

Kuna see nädal on lastel puhkus, siis tundus viimane aeg reis ära teha. Algul pidin täiesti üksinda minema, aga siis tuli kuidagi jutuks et lähen ja Kaidi arvas samuti, et kuna tal lendamisest vabad päevad ja tuleks heameelega kaasa. Veel ootamatult tuli reis Illukale, kes helistas mulle hommikul ja pakkus rula rattaid. Tal hakkas puhkus ja minu vastust kuuldes, et lähen mõne tunni pärast Ruhnu..otsustas ta kaasa tulla.

Tuul puhus esmaspäeval Kirdest ja pisike lootus oli, et Ojakol saab sõita, võtsime suuna sinna. Tuul väga nipanapa ja kohal UFO, Kristiin õpilastega ning keegi soomlane. Kuigi tuult ei olnud ja UFO mega tüngale, sain mina ikkagi sõita ca. 15 minutit.

Peale tlangust otsustasime, et nüüd oleks õige aeg sadamasse minna ning asjad pakkida. Laev väljus ja mõnusas allatuules algas teekond Ruhnu saarele- teekond võttis aega 2h. 30 minutit. Vaade, mis esmalt tabas oli mega...suur pikk liiva rand, kus puhus ca 8- 10m/s. Päike oli loojumas ja kohe oli vaja ära teha Ruhnusurf. Sõitsin miski pool tunnikest, kui teised kaldal kaptenit trimpasid. Peale surfi polnud kiiret ning läksime luite taha, kuhu laager püsti pandi. Meid kaitses lohe ja Illukas püstitas telgi. Terve öö tähistaeva all magades tundus lõputu, sest lohe ikka sahistas paari tuniste vahedega ja magada tundus kuritegu, sest tuul puhus. Hommikul läks seitsmest uni ära ja tegin mõnusa paari km. jalutuskäigu mööda randa. Hiljem pakkisime asjad ja ekskursioon võis alata, esmalt vaatasime üle majaka, kirikud ja vanavanaisa hauaplatsi. Enne lõunat tegime väikese kohvi kohalikus turismitalus, hülgasime asjad ja võtsime suuna ranna poole. Kõndisime mööda liiva saare tippu ja ringiga tagasi. Teepeale jäid vanad vene sõjaväe allveelaevade orienteerumis majakad, mille otsa sai ronitud ja ringi vaadatud. Ükskõik kui kõrgele ronid ei ole mitte midagi silmapiiril näha. Külastasime ka kohalikku Muuseumit, kus sain Ruhnu ajaloo kohta üht- teist teada. Hiljem tekkis janu ja mõte poodi külastada osutus keerulisemaks, kui tunduda võib, sest saarel kehtib keskpäevane siesta.

Õhtu ja öö veetsime sadams. Sadam on väga sõbralik- väikese sadama kõrtsiga ja vestude ning dušši ruumidega, mida võis vabalt kasutada. Pimeduse saabudes lõikasime pilliroogu, et liival loheall pehmem magada oleks. Hommikul 7.30 läks laev kodupoole tagasi. Ülimalt mõnus ilm ja ilus meri.