Suvel on Viljandis päris toredaks läinud. Ele saabus mulle külla autotäis tuttavaid inimesi- Kaidi eesotsas Hr. Khunts ja Elina Virtsust. Läkisn peale tööpäeva nendega üles Tegelaste tuppa sööma ja kohe kohe oli oodata lisa. Nimelt Jaan ja Tinks olid teel siia, Jaani vanakooli punase T3ga, mille ostu ma talle talvel propageerisin. Pubis istudes märkasin, et parkalsse tuli sarnane oranzi värvi T3, helistasin Jaanile, et küsida kus maal nad täpselt on ja kirjeldasin talle oranzi vani, tema muidugi teadis, et need on Hollandlased ning oli mõni tund tagasi Pärnust camping Greenist nad siia poole teele satnud. Jaan jõudsi kohale ja meil söögid söödud saime parkals kokku. Juba tehti Hollandlastega tutvust, mudugi kutsuti nad Sõudeklubisse campima. Tegemist on kahe vennaga kes reisivad juba kolmandat nädalat Põhja- Euroopas ringi. Kuna algne plaan oli neil sõite Eestist otse Riiga, siis Pärnu linnapiiris hääletas kaks tüdrukut, kes tulid siia Rock Rambile, oli vaja nad peale korjata, mille tagajärjel olid nad sunnitud siia sõitma. Tänane päev möödus neil purjetades, hiljem tegin vanalinnas ekskursiooni ja hetkel peaksid nad kuskil täiega punki panema. Mõni tund tagasin ühega neist saunalaval juttu rääkides, et mida nemad Eesist arvavad, siis tuliv astus, et Viljandi is the coolest town where they ever beeen in this trip.
Peale õhtust kaheksase treeningut puhus väikene tuul ja mõtlesin, et läheks tõmbask järvel vähe kaiti. Ausalt ütlen, siis pole ma veel eluski nii ekstreemset sõitu teinud, et hüppad paadi sillalt peale ja hiljem selgb, et pole piisavalt tuult, et samasse kohta tagasi saada. Allatuult sõites selguse, et kaldaääred on pakult kõrkjasse kasvanud ning kaldale minek on pms välistatud. Midagi muud ei jäänudki üle...peale piiiiika downwindi tuli puhang ja seda ära kasuta
des tuli üle kõrkjatte kaldale hüpata, mis ka suurepäraselt õnnestus. Alguspunkti tagasi jalutades muidugi pidin minema uuesti proovima, et äkki sel korral veab, aga alati on nii, et teine set on kehvem. Seega mul väga ei õnnestunudki, pidin uuesti samas kohas randuma, aga seekord läi kõrkjate ujudes :)
Peale õhtust kaheksase treeningut puhus väikene tuul ja mõtlesin, et läheks tõmbask järvel vähe kaiti. Ausalt ütlen, siis pole ma veel eluski nii ekstreemset sõitu teinud, et hüppad paadi sillalt peale ja hiljem selgb, et pole piisavalt tuult, et samasse kohta tagasi saada. Allatuult sõites selguse, et kaldaääred on pakult kõrkjasse kasvanud ning kaldale minek on pms välistatud. Midagi muud ei jäänudki üle...peale piiiiika downwindi tuli puhang ja seda ära kasuta
des tuli üle kõrkjatte kaldale hüpata, mis ka suurepäraselt õnnestus. Alguspunkti tagasi jalutades muidugi pidin minema uuesti proovima, et äkki sel korral veab, aga alati on nii, et teine set on kehvem. Seega mul väga ei õnnestunudki, pidin uuesti samas kohas randuma, aga seekord läi kõrkjate ujudes :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar